ProVita Kliiniku personali suvepuhkused 2020

ProVita Kliiniku personal puhkab järgmistel aegadel:

Aive Kalinina
20.07. – 16.08.2020

Vilja Vahtraorg
06.07. – 02.08.2020

Jane Rebane
29.06. – 19.07.2020

Signe Klein
20.07. – 16.08.2012

Lisainfo ja vastuvõtule registreerimine:
e-post: info@provitakliinik.com
tel 56 808 158

28.06.20

Muudatused lahtiolekuaegades seoses eriolukorraga

Hoolides oma töötajate ja patsientide tervisest ning aitamaks aeglustada COVID-19 viiruse levikut, peame kahjuks teatama, et ProVita Kliinik on tuginedes Terviseameti poolt väljaantud korraldustele, katkestanud alates 30.märtsist ajutiselt plaaniliste patsientide vastuvõtu

Sellest tulenevalt on alates 30.03.2020 ProVita Kliinik avatud järgmiselt:

esmaspäeviti Otepääl kell 10:00-13:00
kolmapäeviti Valgas kell 10:00-13:00
neljapäeviti Tõrvas kell 10:00-13:00

Kiireloomuliste küsimuste ja erakorralise abi vajaduse korral palun kirjutage meile info@provitakliinik.com või helistage numbril 56 808 158.

Tugevat tervist ja peatsete kohtumisteni!
ProVita Kliiniku personal

15.04.20

Mida peaksid teadma koroonaviirusest?

Ülemaailmse pandeemia tõttu, mille on põhjustanud viirus SARS-CoV-2, on mõneti või suurel määral seiskunud nii mõnigi eluvaldkond.

Hea ülevaate COVID-19 haiguse ja leviku kohta leiab siit: koroonaviirus: haiguse kirjeldus ja levik

Tugevat tervist!

13.04.20

ProVita Kliiniku personali suvepuhkused 2019

ProVita Kliiniku personal puhkab järgmistel aegadel:

Aive Kalinina
22.07. – 18.08.2019

Vilja Vahtraorg
15.07. – 07.08.2019

Jane Rebane
01.07. – 21.07.2019
14.10. – 20.10.2019

Signe Klein
22.07. – 18.08.2019

Lisainfo ja vastuvõtule registreerimine:
e-post: info@provitakliinik.com
tel 56 808 158

28.06.19

ProVita Kliinik kutsub tasuta emakakaelavähi sõeluuringule!

Uuringutele kutsutakse 30-55-aastaseid ravikindlustatud naisi iga viie aasta järel.
2019. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega
1964, 1969, 1974, 1979, 1984 ja 1989.

ProVita Kliinikusse tasuta sõeluuringule saavad registreerida kõik ülaltoodud aastatel sündinud naised, kellel on kehtiv ravikindlustus.
Uuringule tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Lisainfo ja vastuvõtule registreerimine:
e-post: info@provitakliinik.com
tel 56 808 158

24.01.19

ProVita Kliiniku personali suvepuhkused 2018

ProVita Kliiniku personal puhkab järgmistel aegadel:

Aive Kalinina
17.07. – 13.08.2018

Vilja Vahtraorg
09.07. – 29.07.2018
03.09. – 03.09.2018

Jane Rebane
18.06. – 26.06.2018
16.07. – 22.07.2018
03.09. – 09.09.2018

Lisainfo ja vastuvõtule registreerimine:
e-post: info@provitakliinik.com
tel 56 808 158

19.06.18

ProVita Kliiniku personali suvepuhkused 2017

ProVita Kliiniku personal puhkab sel suvel järgmistel aegadel:

Aive Kalinina
17.07 – 13.08.2017

Vilja Vahtraorg
03.07 – 16.07.2017 ja 21.08 – 03.09.2017

Jane Rebane
08.06 – 21.06.2017 ja 21.07 – 3.08.2017

Irina Meitsar
22.06 – 07.07.2017

Lisainfo ja vastuvõtule registreerimine:
e-post: info@provitakliinik.com
tel 56 808 158

14.06.17

ProVita Kliinik puhkab 18.07.2016 kuni 07.08.2016

ProVita Kliiniku personal puhkab 18.juuli – 07.august 2016
Lisainfo tel 6 843 888 / 56 808 158 või info@provitakliinik.com

28.06.16

ALATES 01.05.2014 TOIMUVAD ARSTI JA ÄMMAEMANDA VASTUVÕTUD KA OTEPÄÄ JA TÕRVA TERVISEKSEKUSTES

Registreerimine telefonil 56808158

14.06.14

JUULIS TÖÖTAME SUVISE GRAAFIKU ALUSEL

Täpsem info telefoni teel.

14.06.14

Registreerimine E – R 9.00 – 16.00 tel. 56 808 158.

01.07.13

Alates 2013a märtsi kuust on võimalik ProVita kliinikus teostada kombineeritud sõeluuringut raseduse I trimestril.

24.03.13

I trimestri kombineeritud sõeluuring

Sobivaim aeg testi tegemiseks on 11.-13. rasedusnädal. I trimestri kombineeritud sõeluuring koosneb kahest osast:

¤ ultraheliuuringust 12.-13. rasedusnädalal (UH-uuring)

Uuringut võib teostada litsentseeritud spetsialist, kes hindab loote arengut ning mõõdab lootel kukla piirkonnas oleva vedelikukogumi suurust (NT e. nuchal translucency mõõtmine). Loote arengus on normaalne, et just 11.-13. rasedusnädalal koguneb lootel kuklapiirkonda veidi vedelikku, mis hilisemas arengus taandub. Kui aga turse kukla piirkonnas on suurenenud, siis on kromosoomihaiguse esinemise tõenäosus on tõusnud. Kombineeritud riskihinnangu andmise eelduseks on, et UH-uuringu teostaja omab FMF (Fetal Medicine Foundation) litsentsi või on saanud koolituse vastava kursuse läbinud spetsialisti käe all.

¤ vereproovist

Vereanalüüsil (5 ml veeniverd) raseduse 9-11 nädalal määratakse kahe aine sisaldust: PAPP-A (rasedusega seotud plasma proteiin) ja vaba ?-hCG (vaba beeta-kooriongonadotropiin). Saadud väärtused sisestatakse arvutiprogrammi PRISCA. Riski hindamisel arvestatakse ka teisi olulisi andmeid raseduse kohta: raseduse täpne suurus, raseda kaal ja vanus, suitsetamine ning muud. Nende koondandmete alusel saadakse kombineeritud risk (NT + I trimestri vereseerumi markerid), mida väljendatakse suhtearvuna (nt. 1:45, 1:5467 jne.). Tulemus saadakse I trimestril (12.-13. rasedusnädalal).

Tulemuste hindamine

Mõlema testi tulemuse saab teada ühe nädala jooksul.

¤ Kui test on korras (negatiivne testi tulemus), saab rase sellest teada järgmisel visiidil oma naistearsti või perearsti juurde

¤ Kui test ei ole korras (positiivne testi tulemus), informeeritakse rasedat telefoni või kirja teel ja pakutakse täiendavaid uuringuid.

Negatiivne testi tulemus on normaalne. See tähendab, et tõenäosus sünnitada haiget last ei ole tavalisest suurem ja täiendavaid uuringuid ei ole vaja. Kuid testi tundlikkus ei ole 100%, üksikutel juhtudel on normaalse tulemuse korral võimalik siiski haige lapse sünd (nn. valenegatiivne tulemus). Vajadusel pakutakse naisele ka II trimestri vereseerumi skriiningut.

Positiivne testi tulemus tähendab, et võimalus haige lapse sünniks on tavalisest suurem. Positiivne tulemus ei tähenda haige lapse sündi, küll aga kuulub rase nüüd kõrgenenud riskiga naiste gruppi, kes vajab konsultatsiooni geneetiku poolt, vajadusel pakutakse naisele täiendavaid uuringuid.

Täiendavad uuringud on järgmised:

¤ loote kromosoomianalüüs (kas I või II trimestril), kui test näitab kõrgenenud riski loote kromosoomihaigusele (Downi sündroom, Edwardsi sündroom)

¤ raseduse- ja perekonna-anamneesi täpsustamine

Kui täiendavatel uuringutel leitakse, et tulevane laps ei ole terve, antakse rasedale võimalikult täpne informatsioon konkreetsest haigusest, millega on tegemist. Selle alusel on perel võimalik otsustada, kuidas edasi tegutseda. Loote raske patoloogia avastamise korral on võimalik rasedus katkestada.

Sõeluuringul ei jää sõelale kahjuks mitte kõik rasedad, kelle oodataval lapsel on kromosoomihaigus või kaasasündinud arenguhäire. I trimestri seerumskriiningu alusel on võimalik avastada kuni 60-65% kromosoomihaigusega loodetest. Andes riskihinnangu kombineeritud sõeluuringu alusel suureneb avastamismäär 80-90%-ni.

Refereeritud   www.kliinikum.ee

24.03.13

Uuring kingib kindluse või toob vähemalt selguse

2012. aastal osales rinnavähi sõeluuringutes 860 Valgamaa naist ehk 60 protsenti kutsututest. Aprillis on maakonnas järjekordselt mammograafiabuss, kuhu oodatakse kontrollile kõiki oma tervisest hoolivaid naisi.

Aprillis on Valgamaa naistel võimalus osaleda rinnavähi sõel­uuringutes. Mullu osales Valgamaal selles 60 protsenti kutsututest.

Valgamaad külastab mammograafiabuss sel aastal aprillis. Otepää tervisekeskuse juures peatub see 1.–3. aprillini, Valga haigla juures 4.–19. aprillini ning Tõrva tervisekekuse juures 22.–25. aprillini. Täiendavalt on tänavu võimalik bussi uuringutele tulla oktoobris Valga haigla juurde.

Naistearst Aive Kalinina sõnul on just 40– 69aastaste naiste rinnavähi uuringu valikmeetod mammograafiline sõeluuring. Nimeline kutse saadetakse naisele posti teel, nimekiri koostatakse haigekassa ravikindlustuse andmekogu alusel. «Uuring on kutsutud naistele tasuta,» rõhutas Kalinina.

Kutsega kaasas infoleht

Kutsega on kaasas infoleht, kus selgitatakse uuringu üksikasju – samuti telefoninumber, millel registreeruda. Uuringutele ei kutsuta ravikindlustuseta naisi, samuti neid, kellel rinnavähk varem diagnoositud ja kes seetõttu regulaarse arstliku järelevalve all. «Kutset ei saa ka need, kellele eelneval aastal saatekirja alusel uuring tehtud,» selgitas Kalinina.

Naistele tehakse spetsiaalset röntgeniaparaati ehk mammograafi kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenipilte hindab sõltumatult kaks eriettevalmistuse saanud arsti.

Kui leitakse täpsustamist vajavaid muutusi, kutsutakse naine täiendavatele uuringutele. Põhiliselt kasutatakse ultraheli abi, vajadusel võetakse kahtlustatavast piirkonnast ka koetükike, mille uuring kinnitab lõpliku diagnoosi. Lisauuringuid viiakse läbi neljal kuni kuuel protsendil uuritutest.

Vastus tulemustega saadetakse naisele kirja teel. Kalinina sõnul on umbes kolmandik avastatud kasvajatest healoomulised ega vaja kirurgilist ravi. Rinnavähki on sõeluuringute käigus avastatud keskmiselt kuus juhtu iga tuhande uuringus osalenu kohta.

Naiste terviseteadlikkus jätab soovida

Arenenud maade kogemus näitab, et süsteemsete sõeluuringutega saab rinnavähist põhjustatud suremust langetada kolmandiku võrra.

«Eestis on paraku põhiprobleem naiste vähene osavõtt uuringust, mis jääb oluliselt alla Soome ja Rootsi naiste terviseteadlikule käitumisele. Soomes on uuringutest osavõtt 89, Rootsis 81, Eestis 2012. aasta andmetel 52 protsenti,» rääkis Kalinina.

Haigekassa andmetel osales Valgamaal eelmisel aastal uuringutel 60% kutsutud naistest, 2011. aastal oli see arv 59. Naabrid Võru- ja Viljandimaalt osalevad uuringutel aktiivsemalt – vastavalt 68 ja 65% kutsututest.

75 protsendil juhtudest saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Väiksem osa, 5–10 protsenti, lähtub näärmesagarikest. «Vähi teke algab ühe või enama rakkude paljunemist juhtiva geeni kahjustusega. Paraku ei ole praegu veel võimalik kõiki kahjustunud geene määrata,» selgitas Kalinina.

Kahjustuste tulemusena tekivad muundunud rakud, mis võivad hakata kontrollimatult paljunema ja kasvama ning muutuda kasvajarakuks. Kasvajate kujunemine võib kesta kuid ja isegi aastaid.

Arsti sõnul ei ole rinnavähi tekkepõhjus otseselt teada. Haigestumise riski suurendavad vanus, rinnavähi esinemine perekonnas ja geneetilised tegurid, hormonaalsed põhjused, menstruaalfunktsiooni ja sünnitustega seotud tegurid, vale toitumine, healoomulised rinnahaigused ja keskkonnamõjud.

Rinnavähki haigestumine kasvab rahvastiku vananemisega. «Peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50aastastel. Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja,» täpsustas Kalinina. Eestis diagnoositakse igal aastal pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600 naisel, kolmandikul on see avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.

Varakult avastatud vähk on ravitav

Kalinina sõnul sõltub haiguse prognoos ja võimalus terveneda eelkõige rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. «Esimeses staadiumis avastatud rinnavähiga naistest on viie aasta möödudes elus peaaegu kõik, kolmandas staadiumis vaid umbes pooled,» nentis arst.

«Vajalik on osaleda sõeluuringus,» rõhutas naistearst. Mammograafilise uuringuga on võimalik rinnavähki avastada kolm kuni viis aastat varem kui kliinilisel uuringul – enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks.

Kõrge riskiga naiste puhul kasutatakse ka geneetilist sõeluuringut, et leida muutusi rinnavähi geenides. «Uuring on kallis ega ole veel laialdaselt kättesaadav,» sõnas Kalinina.

Valgalane Irina Kurganova ütles, et ei ole siiani küll kutsutute hulgas olnud, kuid on rinnavähi uuringutel paar korda käinud. «Külastan korra aastas naistearsti ja iga kord palun tal ka oma rindu kontrollida,» sõnas naine.

Kuna tema peres on rinnavähki surnud lähedane inimene, kel see väga hilises staadiumis avastati, pöörab Kurganova kontrollile erilist tähelepanu.

Tema arvates tuleks naistel regulaarselt kontrollil käia ning mõistmatuks jääb talle, miks sõeluuringutele kutsututest seda võimalust kõik siiski ei kasuta. «See on ju ometi tasuta. Ennetamisele ja kontrollimistele ei tasu käega lüüa, rinnavähk on varases staadiumis ju täiesti ravitav.»

RINNAVÄHI SÕELUURINGUD

Kutsutud 2011 Osales Kutsutud 2012 Osales

Eesti kokku 61 500 31 100 61 400 32 000

Valgamaa 1 450 850 1 430 860

Tartumaa 5 800 2 800 5 900 2 900

Viljandimaa 2 400 1 480 2 380 1 540

Võrumaa 1 560 1 030 1 600 1 090

Allikas: haigekassa

24.03.13

Naised väldivad sõeluuringuid

Sirje Lemmik
sirje.lemmik@ajaleht.ee

Valgamaa naistest osales emakakaelavähi sõeluuringutel mullu ainult kolmandik kutsututest. Esmaspäevast algaval rahvusvahelisel emakakaelavähi ennetamise nädalal kutsutakse naisi tervise üle rohkem mõtlema ja selle eest hoolitsema.

Eesti Vähiliidu projektijuht Vivian Vulpi sõnul on vähiliidu pere mõelnud, et kas tõesti osa naisi ei ole veel teadlikud täiesti tasuta uurimisvõimalusest või ei suhtu probleemi tõsiselt või ehk hoopis asjatult kardavad protseduuri. Millega muidu seletada sõeluuringutele kutsutud naiste väikest osalusprotsenti?

«Kuuleme iga päev, kuidas teenuste hinnad tõusevad, kuid sõeluuring on ravikindlustatud naisele tasuta. Uuringul osalemine on võimalus oma tervise eest hoolitseda,» rõhutas Vulp.

Ka Valgamaa naistearst Aive Kalinina peab eriti oluliseks osaleda emakakaelavähi sõeluuringutel ja seda ka juhul, kui HPV ehk papilloomiviiruse vastu on vaktsineeritud. «Hooligem endast, emakakaela vähk on ennetatav,» oli arsti sõnum.

Kindel põhjustaja on teada

Tegu on esimene vähivormiga, millel teada põhjustaja – HPV viirus, mis levib sugulisel teel ja on lihtsasti tuvastatav günekoloogilisel läbivaatusel PAP-testi abil. Neid on üle 100 tüübi ning vähki tekitab neist vaid osa. Ainult HPV nakkus vähki ei põhjusta, see areneb mitme teguri koosmõjul.

Enamikul juhtudel vabaneb organism ise nakkusest, kuid viirusele soodaste tingimuste korral jääb ta organismi ning muudab normaalse raku kasvajarakuks.

Aive Kalinina sõnul tekib haiguse kujunemise alguses emakakaela rakkudes normist erinev rakkude kasvamine. See algab üksikutest rakkudest ja seda protsessi nimetatakse düsplaasiaks. Kergete muutuste korral võib toimuda iseeneslik paranemine. «Siin ongi oluline arstlik jälgimine: kas muutused taanduvad või mitte. Mõõdukate muutuste korral on kindlasti vajalik ravi, mille otsustab arst,» selgitas Kalinina.

Tähtis on õigeaegne ravi

Õigeaegse ravi korral saab elada täisväärtuslikku elu, soovi korral rasestuda ja sünnitada. Tavaliselt areneb vähk 10–25 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPV tüvedega nakatumist. Esialgu on muutused vaid pinnakihis.

«Selles staadiumis haigusele jälile saades on vähi teket võimalik ära hoida,» nentis arst. Kui muutused on suuremad, sügavamates kihtides, on võimalik haiguse levimine ehk metastaaside teke. Sellisel juhul halveneb elukvaliteet ja vähenevad eluaastad.

Emakakaelavähki on võimalik vaktsineerimise teel ennetada. Seda on kõige tõhusam teha enne seksuaaldebüüti. Viimased uuringud kinnitavad Kalinina sõnul vaktsineerimise tõhusust ka regulaarset seksuaalelu elanud naistel. «Praegu pole HPV vastane vaktsineerimine riiklikult rahastatud, seetõttu peab inimene kulud ise kandma,» ütles arst.

Emakakaelavähi avastamiseks on arsti sõnul PAP-test, mille käigus hinnatakse rakumuutusi, väga tõhus. «Testi tuleks teha regulaarselt suguelu alustamisest iga paari aasta järel,» rõhutas Kalinina. Testiga avastatud muutused ei ole alati pahaloomulised.

Juhtum perekonnas tõi suhtumises pöörde

Valgalane Ulvi ütles Valgamaalasele, et hakkas nii emakakaela- kui ka rinnavähi sõeluuringutel käima neli-viis aastat tagasi ning selleks ajendas teda perekonnas juhtunu. «Õel avastati just sõeluuringul rinnavähk ning kuna see leiti varases staadiumis, sai ta pärast edukat operatsiooni haigusest võitu,» rääkis naine.

Pärast seda sündmust on ta alati, kui kutse sõeluuringutele saanud, selles osalenud ning leiab, et naised võiksid asjasse tõsisemalt suhtuda. «Lisaks sellele, et uuringud on tasuta, ei ole need ka valulikud,» julgustas ta naisi.

Ka tema olnud kunagi arvamusel, et taolised uuringud on mõttetud ning teda ja tema lähedasi see haigus ei puuduta, kuid paraku läks teisiti. «Õe haigus oli tõsine ohusignaal, mis ärgitas ka mind tervist jälgima ja kontrollima.»

Tänavu on emakakaelavähi uuringute sihtgrupp 1958., 1963., 1968., 1973., 1978. ja 1983. aastal sündinud ravikindlustusega naised. Eestis haigestub igal aastal ligikaudu 600 naist rinnavähki ja 150 emakakaelavähki. Viimasel ajal on suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine just nooremas eas.

Emakakaelavähk on 15–44aastaste naiste seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas Eestis ja Euroopas teisel kohal.

Eesti Vähiliidu eestvõttel toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis 9. veebruaril konverents vähipatsientidele ja nende lähedastele, kus teiste seas esinevad doktor Vahur Valvere Eesti Vähiliidust, Lõuna-Eesti Vähiühingu juht doktor Kaiu Suija ja Naatan Haamer TÜ Kliinikumist.

Infoboks:


SAGEDASEMAD KAEBUSED

* Ebaregulaarne veritsus tupest.
* Ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.
* Veritsus seksuaalvahekorra järel.
* Üle 10 päeva kestev menstruatsioon.

NAISTEARSTI SOOVITUSED

* Regulaarne kontroll naistearsti juures.
* HPV kui peaminse emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine.
* Emakakaelavähi sõeluuringutel osalemine.
* Sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine.
* Suitsetamisest hoidumine.

PAP-test on üle maailma tunnustatud emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite varase avastamise meetod. Testiga saab avastada neid rakumuutusi emakakaelal, mis võivad viia vähi tekkimisele.

Allikas: Eesti Vähiliit

Infoboks 2:

EMAKAKAELAVÄHI UURINGUD 2012
Kutsutud      Osales  osalus%  2011 osalus%
Eesti kokku          51000     20000   39,2       45,5
Tartu, Tartumaa     5600        2270   40,5      45,8
Valga                      1200         450   37,5       42
Viljandi                  1700         600   35,3       41,3
Võru                       1150         450   39,1       45,5

Allikas: haigekassa

 

26.01.13

Visiiditasu

Alates 01.01.2013 visiiditasu 5€

26.12.12

Toimus tervisepäev Otepää valla isadele

3. novembril toimus Otepää spordihoones tervisepäev „ Terve isa“. Teemapäeval sai kontrollida oma tervisenäitajaid – mõõta vererõhku, veresuhkru taset, kolesterooli, hemoglobiini, kusihapet ja hinnata kehakoostist. Mehed said teha lihastreeningut professionaalse treener juhendamisel.

Arvan, et neile meestele, kes tulid osalema, oli see kindasti üks kordaläinud päev. Huvi oli eelkõige oma tervisenäitajate vastu ning kõige rohkem positiivset tagasisidet saimegi meeste käest just võimaluse eest kontrollida oma tervist. Iga mees sai individuaalse nõustamise käigus teada, millele ta peaks eelnevaid tervisetulemusti arvesse võttes, rohkem tähelepanu pöörama.

Huvilisi tervitasid volikogu esimees Aivar Nigol, kes rõhutas üldist tervise tähtsust perekonnas, et hilisemas elus nautida parimat elukvaliteeti. Valla sporditöö spetsialist Martin Teder meenutas, kui oluline oli tema peres isa eeskuju sportlike eluviiside edendamisel.

Arstina oli mul hea meel tõdeda, et mehed hoolivad oma tervisest ja soovivad tõsta teadlikust elustiili parandamisest – aktiivselt ja püüdlikult võeti osa näitlikust treeningust. Oluline on tähelepanu pöörata kogu lihaskonna arengule, vananedes see muutub, õigete treeningvõtetega on võimalik aga ennast vormis hoida. Sageli teevad mehed rohkem sporti välialadel – joostakse, sõidetakse  rattaga, suusatatakse. Selleks, aga et ennast paremini vormis hoida, tuleb rohkem pöörata tähelepanu raviliikumisele. Väga hästi aitab igapäevane võimlemine, seoses sellega said mehed erinevatest lihashooldusest ka ülevaate.

Osalejatelt tuli ettepanek ning soov muuta isade tervisepäev traditsiooniliseks ürituseks, loodame, et saame seda ideed ka edasi viia.

Tänan kõiki, kes aitasid tervisepäeva korraldada ja toetada: Otepää valda, SA Otepää Tervisekeskuse personali, nahahooldusfirmat Dermoshop, kes andis kingituse kõigile päevast osavõtnud meestele ja teisi toetajaid.

Aitäh osalejatele, hoidkem ja hooligem teineteisest!

Dr. AIVE KALININA

09.12.12

Intervjuu: Emakakaelavähk ohustab üha nooremaid naisi

Käimas on rahvusvaheline emakakaelavähi ennetamise nädal. Arst Aive Kalinina on arvamusel, et külastades regulaarselt naistearsti, on see haigus ennetatav ja ravitav.
loe lähemalt

26.01.12

Vabaduse 26
II korrus, Valga

684 3888
56 808 158

info@provitakliinik.com


Digiregistratuur

* Avamiseks soovitame kasutada Internet Explorerit ning veenduge, et hüpikakende (pop-up) kuvamine ja JavaScripti käitamine on lubatud.