Naised väldivad sõeluuringuid

Sirje Lemmik
sirje.lemmik@ajaleht.ee

Valgamaa naistest osales emakakaelavähi sõeluuringutel mullu ainult kolmandik kutsututest. Esmaspäevast algaval rahvusvahelisel emakakaelavähi ennetamise nädalal kutsutakse naisi tervise üle rohkem mõtlema ja selle eest hoolitsema.

Eesti Vähiliidu projektijuht Vivian Vulpi sõnul on vähiliidu pere mõelnud, et kas tõesti osa naisi ei ole veel teadlikud täiesti tasuta uurimisvõimalusest või ei suhtu probleemi tõsiselt või ehk hoopis asjatult kardavad protseduuri. Millega muidu seletada sõeluuringutele kutsutud naiste väikest osalusprotsenti?

«Kuuleme iga päev, kuidas teenuste hinnad tõusevad, kuid sõeluuring on ravikindlustatud naisele tasuta. Uuringul osalemine on võimalus oma tervise eest hoolitseda,» rõhutas Vulp.

Ka Valgamaa naistearst Aive Kalinina peab eriti oluliseks osaleda emakakaelavähi sõeluuringutel ja seda ka juhul, kui HPV ehk papilloomiviiruse vastu on vaktsineeritud. «Hooligem endast, emakakaela vähk on ennetatav,» oli arsti sõnum.

Kindel põhjustaja on teada

Tegu on esimene vähivormiga, millel teada põhjustaja – HPV viirus, mis levib sugulisel teel ja on lihtsasti tuvastatav günekoloogilisel läbivaatusel PAP-testi abil. Neid on üle 100 tüübi ning vähki tekitab neist vaid osa. Ainult HPV nakkus vähki ei põhjusta, see areneb mitme teguri koosmõjul.

Enamikul juhtudel vabaneb organism ise nakkusest, kuid viirusele soodaste tingimuste korral jääb ta organismi ning muudab normaalse raku kasvajarakuks.

Aive Kalinina sõnul tekib haiguse kujunemise alguses emakakaela rakkudes normist erinev rakkude kasvamine. See algab üksikutest rakkudest ja seda protsessi nimetatakse düsplaasiaks. Kergete muutuste korral võib toimuda iseeneslik paranemine. «Siin ongi oluline arstlik jälgimine: kas muutused taanduvad või mitte. Mõõdukate muutuste korral on kindlasti vajalik ravi, mille otsustab arst,» selgitas Kalinina.

Tähtis on õigeaegne ravi

Õigeaegse ravi korral saab elada täisväärtuslikku elu, soovi korral rasestuda ja sünnitada. Tavaliselt areneb vähk 10–25 aasta jooksul pärast kõrge vähiriskiga HPV tüvedega nakatumist. Esialgu on muutused vaid pinnakihis.

«Selles staadiumis haigusele jälile saades on vähi teket võimalik ära hoida,» nentis arst. Kui muutused on suuremad, sügavamates kihtides, on võimalik haiguse levimine ehk metastaaside teke. Sellisel juhul halveneb elukvaliteet ja vähenevad eluaastad.

Emakakaelavähki on võimalik vaktsineerimise teel ennetada. Seda on kõige tõhusam teha enne seksuaaldebüüti. Viimased uuringud kinnitavad Kalinina sõnul vaktsineerimise tõhusust ka regulaarset seksuaalelu elanud naistel. «Praegu pole HPV vastane vaktsineerimine riiklikult rahastatud, seetõttu peab inimene kulud ise kandma,» ütles arst.

Emakakaelavähi avastamiseks on arsti sõnul PAP-test, mille käigus hinnatakse rakumuutusi, väga tõhus. «Testi tuleks teha regulaarselt suguelu alustamisest iga paari aasta järel,» rõhutas Kalinina. Testiga avastatud muutused ei ole alati pahaloomulised.

Juhtum perekonnas tõi suhtumises pöörde

Valgalane Ulvi ütles Valgamaalasele, et hakkas nii emakakaela- kui ka rinnavähi sõeluuringutel käima neli-viis aastat tagasi ning selleks ajendas teda perekonnas juhtunu. «Õel avastati just sõeluuringul rinnavähk ning kuna see leiti varases staadiumis, sai ta pärast edukat operatsiooni haigusest võitu,» rääkis naine.

Pärast seda sündmust on ta alati, kui kutse sõeluuringutele saanud, selles osalenud ning leiab, et naised võiksid asjasse tõsisemalt suhtuda. «Lisaks sellele, et uuringud on tasuta, ei ole need ka valulikud,» julgustas ta naisi.

Ka tema olnud kunagi arvamusel, et taolised uuringud on mõttetud ning teda ja tema lähedasi see haigus ei puuduta, kuid paraku läks teisiti. «Õe haigus oli tõsine ohusignaal, mis ärgitas ka mind tervist jälgima ja kontrollima.»

Tänavu on emakakaelavähi uuringute sihtgrupp 1958., 1963., 1968., 1973., 1978. ja 1983. aastal sündinud ravikindlustusega naised. Eestis haigestub igal aastal ligikaudu 600 naist rinnavähki ja 150 emakakaelavähki. Viimasel ajal on suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine just nooremas eas.

Emakakaelavähk on 15–44aastaste naiste seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas Eestis ja Euroopas teisel kohal.

Eesti Vähiliidu eestvõttel toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis 9. veebruaril konverents vähipatsientidele ja nende lähedastele, kus teiste seas esinevad doktor Vahur Valvere Eesti Vähiliidust, Lõuna-Eesti Vähiühingu juht doktor Kaiu Suija ja Naatan Haamer TÜ Kliinikumist.

Infoboks:


SAGEDASEMAD KAEBUSED

* Ebaregulaarne veritsus tupest.
* Ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.
* Veritsus seksuaalvahekorra järel.
* Üle 10 päeva kestev menstruatsioon.

NAISTEARSTI SOOVITUSED

* Regulaarne kontroll naistearsti juures.
* HPV kui peaminse emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine.
* Emakakaelavähi sõeluuringutel osalemine.
* Sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine.
* Suitsetamisest hoidumine.

PAP-test on üle maailma tunnustatud emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite varase avastamise meetod. Testiga saab avastada neid rakumuutusi emakakaelal, mis võivad viia vähi tekkimisele.

Allikas: Eesti Vähiliit

Infoboks 2:

EMAKAKAELAVÄHI UURINGUD 2012
Kutsutud      Osales  osalus%  2011 osalus%
Eesti kokku          51000     20000   39,2       45,5
Tartu, Tartumaa     5600        2270   40,5      45,8
Valga                      1200         450   37,5       42
Viljandi                  1700         600   35,3       41,3
Võru                       1150         450   39,1       45,5

Allikas: haigekassa

 

26.01.13

Vabaduse 26
II korrus, Valga

684 3888
56 808 158

info@provitakliinik.com


Digiregistratuur

* Avamiseks soovitame kasutada Internet Explorerit ning veenduge, et hüpikakende (pop-up) kuvamine ja JavaScripti käitamine on lubatud.