Uuring kingib kindluse või toob vähemalt selguse

2012. aastal osales rinnavähi sõeluuringutes 860 Valgamaa naist ehk 60 protsenti kutsututest. Aprillis on maakonnas järjekordselt mammograafiabuss, kuhu oodatakse kontrollile kõiki oma tervisest hoolivaid naisi.

Aprillis on Valgamaa naistel võimalus osaleda rinnavähi sõel­uuringutes. Mullu osales Valgamaal selles 60 protsenti kutsututest.

Valgamaad külastab mammograafiabuss sel aastal aprillis. Otepää tervisekeskuse juures peatub see 1.–3. aprillini, Valga haigla juures 4.–19. aprillini ning Tõrva tervisekekuse juures 22.–25. aprillini. Täiendavalt on tänavu võimalik bussi uuringutele tulla oktoobris Valga haigla juurde.

Naistearst Aive Kalinina sõnul on just 40– 69aastaste naiste rinnavähi uuringu valikmeetod mammograafiline sõeluuring. Nimeline kutse saadetakse naisele posti teel, nimekiri koostatakse haigekassa ravikindlustuse andmekogu alusel. «Uuring on kutsutud naistele tasuta,» rõhutas Kalinina.

Kutsega kaasas infoleht

Kutsega on kaasas infoleht, kus selgitatakse uuringu üksikasju – samuti telefoninumber, millel registreeruda. Uuringutele ei kutsuta ravikindlustuseta naisi, samuti neid, kellel rinnavähk varem diagnoositud ja kes seetõttu regulaarse arstliku järelevalve all. «Kutset ei saa ka need, kellele eelneval aastal saatekirja alusel uuring tehtud,» selgitas Kalinina.

Naistele tehakse spetsiaalset röntgeniaparaati ehk mammograafi kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenipilte hindab sõltumatult kaks eriettevalmistuse saanud arsti.

Kui leitakse täpsustamist vajavaid muutusi, kutsutakse naine täiendavatele uuringutele. Põhiliselt kasutatakse ultraheli abi, vajadusel võetakse kahtlustatavast piirkonnast ka koetükike, mille uuring kinnitab lõpliku diagnoosi. Lisauuringuid viiakse läbi neljal kuni kuuel protsendil uuritutest.

Vastus tulemustega saadetakse naisele kirja teel. Kalinina sõnul on umbes kolmandik avastatud kasvajatest healoomulised ega vaja kirurgilist ravi. Rinnavähki on sõeluuringute käigus avastatud keskmiselt kuus juhtu iga tuhande uuringus osalenu kohta.

Naiste terviseteadlikkus jätab soovida

Arenenud maade kogemus näitab, et süsteemsete sõeluuringutega saab rinnavähist põhjustatud suremust langetada kolmandiku võrra.

«Eestis on paraku põhiprobleem naiste vähene osavõtt uuringust, mis jääb oluliselt alla Soome ja Rootsi naiste terviseteadlikule käitumisele. Soomes on uuringutest osavõtt 89, Rootsis 81, Eestis 2012. aasta andmetel 52 protsenti,» rääkis Kalinina.

Haigekassa andmetel osales Valgamaal eelmisel aastal uuringutel 60% kutsutud naistest, 2011. aastal oli see arv 59. Naabrid Võru- ja Viljandimaalt osalevad uuringutel aktiivsemalt – vastavalt 68 ja 65% kutsututest.

75 protsendil juhtudest saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Väiksem osa, 5–10 protsenti, lähtub näärmesagarikest. «Vähi teke algab ühe või enama rakkude paljunemist juhtiva geeni kahjustusega. Paraku ei ole praegu veel võimalik kõiki kahjustunud geene määrata,» selgitas Kalinina.

Kahjustuste tulemusena tekivad muundunud rakud, mis võivad hakata kontrollimatult paljunema ja kasvama ning muutuda kasvajarakuks. Kasvajate kujunemine võib kesta kuid ja isegi aastaid.

Arsti sõnul ei ole rinnavähi tekkepõhjus otseselt teada. Haigestumise riski suurendavad vanus, rinnavähi esinemine perekonnas ja geneetilised tegurid, hormonaalsed põhjused, menstruaalfunktsiooni ja sünnitustega seotud tegurid, vale toitumine, healoomulised rinnahaigused ja keskkonnamõjud.

Rinnavähki haigestumine kasvab rahvastiku vananemisega. «Peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50aastastel. Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja,» täpsustas Kalinina. Eestis diagnoositakse igal aastal pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600 naisel, kolmandikul on see avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.

Varakult avastatud vähk on ravitav

Kalinina sõnul sõltub haiguse prognoos ja võimalus terveneda eelkõige rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. «Esimeses staadiumis avastatud rinnavähiga naistest on viie aasta möödudes elus peaaegu kõik, kolmandas staadiumis vaid umbes pooled,» nentis arst.

«Vajalik on osaleda sõeluuringus,» rõhutas naistearst. Mammograafilise uuringuga on võimalik rinnavähki avastada kolm kuni viis aastat varem kui kliinilisel uuringul – enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks.

Kõrge riskiga naiste puhul kasutatakse ka geneetilist sõeluuringut, et leida muutusi rinnavähi geenides. «Uuring on kallis ega ole veel laialdaselt kättesaadav,» sõnas Kalinina.

Valgalane Irina Kurganova ütles, et ei ole siiani küll kutsutute hulgas olnud, kuid on rinnavähi uuringutel paar korda käinud. «Külastan korra aastas naistearsti ja iga kord palun tal ka oma rindu kontrollida,» sõnas naine.

Kuna tema peres on rinnavähki surnud lähedane inimene, kel see väga hilises staadiumis avastati, pöörab Kurganova kontrollile erilist tähelepanu.

Tema arvates tuleks naistel regulaarselt kontrollil käia ning mõistmatuks jääb talle, miks sõeluuringutele kutsututest seda võimalust kõik siiski ei kasuta. «See on ju ometi tasuta. Ennetamisele ja kontrollimistele ei tasu käega lüüa, rinnavähk on varases staadiumis ju täiesti ravitav.»

RINNAVÄHI SÕELUURINGUD

Kutsutud 2011 Osales Kutsutud 2012 Osales

Eesti kokku 61 500 31 100 61 400 32 000

Valgamaa 1 450 850 1 430 860

Tartumaa 5 800 2 800 5 900 2 900

Viljandimaa 2 400 1 480 2 380 1 540

Võrumaa 1 560 1 030 1 600 1 090

Allikas: haigekassa

24.03.13

Vabaduse 26
II korrus, Valga

684 3888
56 808 158

info@provitakliinik.com


Digiregistratuur

* Avamiseks soovitame kasutada Internet Explorerit ning veenduge, et hüpikakende (pop-up) kuvamine ja JavaScripti käitamine on lubatud.